Veskimetsa-Kadaka-Harku õhuliinid viidi maa alla

Äärmuslikud ilmastikumõjud ja tormid põhjustavad elektritoite katkestusi, sest elekter liigub suures osas Eestis veel õhuliini pidi. See on ka peamine põhjus, miks paljudes piirkondades minnakse õhukaablitelt üle maa-alustele kaabliühendustele. Teine põhjus on kindlasti see, et õhuliinid võtavad enda alla suhteliselt arvestatava maa, mida saaks otstarbekamalt rakendada. Kolmandaks pole õhuliinid kahjuks eriti ilusad vaadata ning rikuvad linnapilti. Elering otsustas tõsta elektri varustuskindlust ja ühtlasi parandada ka linnapilti, võttes maha õhuliinid 10-kilomeetrisel maa-alal. Ehitusettevõted Leonhard Weiss (1 ja 3. etapp) koostöös SLOga ja Connecto Eesti ning Merko (2.etapp), valisid Pipelife Eesti tarnima kaablikaitsetorusid, mis suures osas sai paigaldatud puurimismeetodil ehk kinnisel meetodil ilma kaevikut kaevamata.

_{KÕRGE RISKIGA ÕHULIINIDe asemele paigaldati TURVALINE ÜHENDUS} 

Õhuliinid pole mitte ainult äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes väga haavatavad, vaid ka visuaalselt mürarikkad ning võtavad palju ruumi, mida saaks muidu kasutada muuks otstarbeks. Valides maa-aluse infrastruktuuri, vabastatakse maa arendajatele ja uuele infrastruktuurile.

Elektri põhivõrke haldav ettevõte Elering juhib kogu seda mahukat projekti, mis vabastab järk-järgult Tallinna tiheasustusalad vananenud kõrgepingeliinidest.

_{91,1 km maa-aluste kaablikaitsetorude paigaldus kolmes etapis}

Veskimetsa-Kadaka-Harku projekt jagati kolme etappi. Esimeses etapis (oktoobrist 2019 kuni oktoobrini 2020) paigaldati 37,5 km 110 kV elektriliine Veskimetsast Harkuni. Teises etapis (veebruarist septembrini 2020) paigaldati 43,5 km 110,5 kV kaablitorusid Veskimetsast Kadakani. Hetkel käivad tööd kolmanda etapiga, mis alustati 2021. aasta kevadel ja hõlmab 10,2 km elektriliinide paigaldamist Kadakast Harkusse.

Kõigis kolmes etapis teostati maakaabli kaitsetorude paigaldus peamiselt kaevikuteta horisontaalpuurimise teel. Kaevikuteta paigaldusmeetodite suurimaks eeliseks on lisaks mõistlikele kuludele ja töökiirusele, ka väiksem liiklushäire ning kohalikke elanikke häirib ehitustöö vähem. Mõnel väiksemal lõigul ei saanud siiski vältida kaeviku kaevamist, sest puurimisel avastati vanad märgistamata torud ja neist tuli ettevaatlikult mööda minna. Vaatamata neile ootamatustele paigaldati kõik torud plaanipäraselt.

160 mm läbimõõduga torud tarniti 12 m ja 13,5 m pikkuste lattidena, 75 mm läbimõõduga torud 200-meetristes rullides. Pikemaid torusid tuleb vähem keevitada, mis säästab aega ja ressursse. Enamus HDPE toru ühendused tehti põkk-keevitusega, osad ühendused aga elekterkeevitusliitmike abil.

Kaabelliin pandi kogu pikkuses maasse 1,5-6 meetri sügavusele. Kuna kaablite jaoks kasutatavad kaitsetorud on jäikusklassiga 1250 N, saab neid julgelt paigaldada suhteliselt väiksele sügavusele aktiivselt kasutatavate teede alla. Tänu HDPE puurimistorude paindlikkusele ja vastupidavusele sobivad need raskematesse maastikutingimustesse ning taluvad keerulistele paigaldusviisidele (nt horisontaalpuurimine) omast survet maapinnale ja mehaanilist koormust.

Pärast kõigi kõnniteede, teede ja haljasalade taastamist ehitusalal vabanes tuhandeid ruutmeetreid maad, mida saab kasutada uutes ehitusprojektides.

_{tugi kogu projekti vältel}

Pipelife Eesti suurkliendi- ja kaablikaitse tootejuht Kairit Lootus on projektis osalenud alates 2018. aasta novembrist, kui projekt oli planeerimisfaasis. Kohapealset tuge pakkusid SLO esindajad ja Pipelife Eesti kliendihaldur Kaspar Järve.

Võttes arvesse varasemat edukat koostööd elektri-, gaasi- ja telekommunikatsiooni arendus- ja ehitusettevõttega Connecto ja Leonhard Weiss-iga ning pikaajalist ja head koostööd hulgimüüjaga SLO, valiti ka sellesse projekti taas Pipelife`i torulahendused. Lisaks toodete kõrgele kvaliteedile ja spetsiifilistele nõuetele vastavusele oli kliendi jaoks väga oluline valida kohalik tootja, et saavutada sujuv koostöö ja hea toodete saadavus.