Terviklikud Sademevee Ärajuhtimise Lahendused
Uuri lähemalt
SADEMEVEESÜSTEEMID KÕIGILE KINNISTUTÜÜPIDELE
Ülemaailmsete kliimamuutuste ja linnastumise tulemusena on sademete arv tõusnud ja see on kaasa toonud sagenevaid üleujutusi. Lisaks jääb vähemaks rohealasid, mis immutaksid sademevett looduslikult. Liigvee ärajuhtimisega tuleks tegeleda ennetavalt, sest vanad vihmaaveesüsteemid pole ehitatud toimetulemiseks aina suurenevate sademete hulgaga. Süsteeme uuendamata jättes on otsesteks tagajärgedeks erosioon, veereostus ja ka varalised kahjud. Kuna äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad, on terviklikud sademeveelahendused turvaliste, mugavate ning heade elu- ja töötingimuste säilitamiseks hädavajalikud.
Sademevee ärajuhtimine on vajalik:
- Linnades, kus on iseimbumiseks vähe ruumi, palju parklaid, katuseid ja tänavaid
- Kaubanduskeskuste ja suurte parklate rajamisel
- Maanteede ehitusel
- Elamurajoonides, rohealadel ja koduhoovides
Pipelife’i sademeveesüsteemid pakuvad kodudele ja ettevõtetele kaitset üleujutuste ja põua eest, parandades samal ajal ressursitõhusust, vähendades kulusid ning tagades tulevikukindluse muutuvate keskkonnaväljakutsete ja regulatsioonide suhtes. Pakume erinevaid kaasaegseid ning efektiivseid lahendusi sademevee ärajuhtimiseks, maasse immutamiseks ning kogumiseks.
KUUS SAMMU KESTLIKUKS SADEMEVEEKÄITLUSEKS
Meie modulaarsed süsteemid töötavad koos, pakkudes tõhusat sademeveekäitlust kuues etapis:
1. KOGUMINE
Lamekatuste sifoon-äravoolusüsteemid juhivad sademevee hoonetelt kiiresti ära, maa-alused kambritega kastid koguvad aga maapinnalt pinnavee äravoolu. Ülevoolu ennetamiseks kasutatakse kogumis- ja hoiupaakides nutikaid tasemeandureid.
2. TRANSPORTIMINE
Kogutud sademevesi juhitakse seejärel meie vastupidavate maa-aluste torustike kaudu puhastamiseks eraldajatesse ja filtritesse.
3. PUHASTAMINE
Mitmed filtrid tagavad, et kogutud sademevesi ei sisaldaks prahti, õli ega raskmetalle, tagades selle ohutu korduvkasutuse või vabastamise.
4. ÄRAJUHTIMINE
Suure võimsusega mahutid ja kogumistorud hoiavad puhastatud vett, pakkudes spetsiaalse maa-aluse hoidla abil esmast kaitset üleujutuste vastu. Hoiustatud vett saab suunata avalikesse võrkudesse või veepuuduse ajal taaskasutada.
5. IMMUTAMINE
Meie immutuskastid hoiavad ära üleujutused ja vabastavad kogutud vee järk-järgult pinnasesse, tagades hüdraulilise stabiilsuse ja aidates kaasa põhjavee säilimisele.
6. TAASKASUTAMINE
Kogutud joogikõlbmatut vett saab taaskasutada mitmeks otstarbeks, näiteks autode pesemiseks või haljasalade kastmiseks. See vähendab majapidamiskulusid ja tagab ettevõtetele ajutise veepuuduse korral stabiilse varustamise.
TÕHUSA SADEMEVEEMAJANDUSE EELISED
Tõhusust ja kestlikkust silmas pidades loodud sademeveesüsteemid on väärtuslik lisa teie kinnisvarale. Vaadake, kuidas meie kohandatavad lahendused vastavad teie konkreetsetele projektinõuetele.
KASUTAGE MEIE KOHANDATUD PROJEKTEERIMISTEENUST
Meie terviklik konsultatsiooniteenus kohandab sademeveemajandussüsteemid teie konkreetsete projekti nõuetele vastavaks.
Kasutame üleujutus- ja põuariski arvutamise tarkvara, et koostada täpseid virtuaalseid simulatsioone, mõõtmisi ning kuluaruandeid. Samuti analüüsitakse ilmastikuandmeid, pinnase omadusi ja ümbritseva võrgu võimalusi, et teie seadistus oleks optimeeritud kohalikule keskkonnale.
Selline lähenemisviis võimaldab teenindada mitme üksusega kinnistuid ühe lahendusega ning vältida eraldi paigaldustega seotud lisakulusid ja lisaruumi vajadust.
Meie eksperdid pakuvad igas etapis projekteerimisalast nõu ja juhiseid, tagades nii, et teie süsteem on pidevalt kooskõlas ümbritseva taristu ja kohalike eeskirjadega.
OPTIMEERITUD TOIMIVUS NUTILAHENDUSTEGA
Pipelife’i nutiahendused pakuvad sademeveesüsteemi jõudluse parandamiseks suuremat kontrolli ja lihtsamat haldamist. Kasutage kaugjuhitavaid nutikaid pumpasid ja tasemeandureid, et prognoosida hooldusvajadust ja parandada ressursitõhusust.
Meie nutikad seadmed saab sujuvalt integreerida olemasolevatesse kolmandate osapoolte süsteemidesse, kuid pakume ka terviklikku nutiteenust Pipelife SmartHubi kaudu. SmartHub on veebipõhine andme- ja tarkvaraplatvorm tõhusa kasutajaliidesega igapäevaste toimingute ja seadmete haldamise jaoks. SmartHub vastab kõrgeimatele IT-turbestandarditele ja on kogu ööpäeva kättesaadav veebibrauseri või Pipelife SmartHubi rakenduse kaudu.
Pipelife sademevee täislahendus Raineo
LAE ALLA
UUDISED JA ARTIKLID
Sademevee-kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamine
Kuidas määrata sademevee hulkasid erinevatelt pinnasetüüpidelt?
Sademeveesüsteemi koostamise esimeses etapis on vaja välja selgitada, kui palju sademevett peab süsteem vastu võtma ja ära suunama. Väga palju oleneb pinnakattest, kust vesi kokku kogutakse ja sademete intensiivsusest. Samuti on tähtis, millise languga süsteem planeeritakse.
Süsteemide sademevee vastuvõtlikkus arvutatakse üldjuhul arvutimudelite abil. Pindmise äravooluvee vooluhulka väikestelt valgaladelt, mille suurus on kuni 200 ha (1 ha = 10 000 m²) ning millelt kokkuvooluaeg ei ületa 15 minutit, on lubatud arvutada lihtsamal moel valemiga:
Q = q * k* A
Q- sajuvee arvutusäravool - l/s
q - arvutusvihma intensiivsus l/s - ha
k - keskmine äravoolutegur
A - pinna / valgala suurus - ha
Äravoolutegur k väljendab sajuvee äravoolu intensiivsuse ja sademete intensiivsuse suhet. See sõltub samas pinnakatte iseloomust ning vihma intensiivsusest ja kestusest.
NB! Katuste korral võetakse k võrdseks 1,0-ga.
Tabel 2 Pinnakatete äravoolutegurid
| Pinnakate | Äravoolutegur - k |
| katus | 1,0 |
| betoon- või asfaltkate | 0,8 |
| tihedate vuukidega kivisillutis | 0,8 |
| liivvuukidega kivisillutis | 0,7 |
| kruus- või killustikkate | 0,3 |
| muru | 0,2 |
| aed, park | 0,15 |
| katteta maapind | 0,1 |
| mets | 0,05 |
NB! Kui maapinnalang on üle 3%, suurendatakse äravoolutegurit 1,3…1,5 korda.
Kui pinnakatte kohta täpseid andmeid ei ole, valitakse äravoolutegur tabelist 3.
TABEL 3 Valgala äravoolutegurid
| Valgala kirjeldus | Tasane maapind (äravooutegur k) | Künklik maapind (äravooutegur k) |
| sillutatud hoovidega tihehoonestuskvartal | 0,4…0,7 | 0,6…0,9 |
| sillutamata hoovidega tihehoonestuskvartal | 0,3…0,5 | 0,5…0,7 |
| avaplaneeringualad | 0,2…0,4 | 0,4…0,6 |
| madaltihehoonestusega alad | 0,2…0,4 | 0,4…0,6 |
| alla 0,1 ha kruntidega väikeelamualad | 0,15…0,25 | 0,25…0,35 |
Kui palju esineb antud kohas sademeid?
Kõige tähtsam sademevee hulga määramisel on maksimaalne sademevee hulk, mille süsteem peab suutma vastu võtta ja edasi suunata.
Arvutusvihma intensiivsus määratakse eelkõige piirkonna lähima vaatlusjaama andmete põhjal. Väikesemahulise töö või statistiliste andmete puudumise korral võib intensiivsuse arvutada valemist:
q = B/Tn (valem 2)
B - muutuja, mis arvutatakse valemiga (3)
n - astendaja (tabel 4)
T - vihma kestus, min.
B = 20n * q20 * (1 + c *log p) (valem 3)
q20 - 20 minutit kestva ja 1 kord aastas sadava vihma intensiivsus l/s-ha.
n, c - empiirilised e territoriaalsed tegurid (tabel 4)
p - arvutusvihma korduvus (tabel 5)
Tabelis 4 on toodud suuruste q20 (vt ka joonis 5.1) jaotus Eesti territooriumil, asendaja n samajooned (vt ka joonis 5.2) ja parameetri c väärtused (vt ka joonis 5.3), mille kasutamine baseerub Eesti meteoroloogiliste vööndite kaardil.
TABEL 4 Arvutusvihma parameetrid Eestis
| Asukoht | q20 (Joonis 1) |
n (Joonis 2) |
c (Joonis 3) |
| Tallinn | 69,5 | 0,72 | 0,80 |
| Tartu | 81,2 | 0,66 | 0,92 |
| Pärnu | 80 | 0,67 | 0,76 |
| Kuressaare | 65 | 0,67 | 0,67 |
| Võru | 81,7 | 0,67 | 0,74 |
| Paide | 80 | 0,68 | 0,88 |
| Ida-Virumaa | 77,3 | 0,69 | 0,84 |
tabel 5 Arvutusvihma korduvus sademevee- või ühisvoolukanalisatsiooni arvutusvooluhulga määramiseks
| Piirkonna kirjeldus | Arvutusvihma korduvus |
| Suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkond, milles on lahkvoolukanalisatsioon ning kus ajutine sajuveeuputus olulist majanduslikku kahju ei põhjusta | 1 aasta |
| Muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad | 2 aastat |
| Ühisvoolukanalisatsiooniga piirkonnad | 3 aastat |
| Ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdamed | 5 aastat |
Lühiajalise (T = 5 - 10 min) ja pikaajalise (T = 60 - 180 min) vihma intensiivsus arvutatakse valemitega:
q = aB/Tn’ (T = 5 - 10 min) või (valem 4)
q = bB/Tn’’ (T = 60 - 180 min) (valem 5)
Parameetrite a, b, n’ ja n’’ väärtused on toodud tabelis 6, sõltuvalt Eesti meteoroloogilistest vöönditest (vt ka joonis 5.3).
Tabel 6 Vihma arvutuslikud intensiivsuse parameetrid Eestis
| Meteoroloogiline vöönd (joonis 5.3) | c | a | b | n’ | n’’ |
| Ida-Virumaa | 0,84 | 0,65 | 1,70 | 0,50 | 0,82 |
| II | 0,88 | 0,66 | 2,18 | 0,50 | 0,87 |
| III | 0,76 | 0,54 | 2,36 | 0,40 | 0,88 |
| IV | 0,67 | 0,66 | 1,28 | 0,50 | 0,74 |
| Tallinn | 0,8 | 0,54 | 1,23 | 0,45 | 0,77 |
| Tartu | 0,92 | 0,55 | 1,33 | 0,40 | 0,73 |
Sademevee äravool katuselt
Määratakse järgmiste valemitega:
- Rõhtkatused kaldega kuni 1,5%
Q = A * q20 / 10000 (valem 6)
- Ülejäänud katuste korral (kaldega üle 1,5%)
Q = A * q5 / 10000 (valem 7)
A - katuse arvutuslik pind m²
q20; q5 - vastavalt 20-minutilise ja 5-minutilise kestvusega vihma intensiivsus (l/s-ha) sagedusega 1 aasta.
Sademeveekanalisatsiooni püstikute dimensioneerimine
Ümarristlõikega püstikute läbilaskevõime arvutatakse Wyly-Eaton’i valemiga:
Qmax = 2,5 * 10-4 * k -0,167 * di 2,667 * f1,667 (valem 8)
k - püstiku karedus mm (võetakse 0,25 mm)
di - siseläbimõõt mm
f - püstiku ringtäituvus
Püstiku dimensioneerimisel peab sademevee arvutusäravool olema võrdne või väiksem tabelis 7 esitatud vooluhulkadest. Püstiku ringtäituvuseks võetakse üldiselt f = 0,33.
Tabel 7 Püstiku suurim lubatud arvutusäravool Q max l/s
| DN | f = 0,20 | f = 0,33 |
| 50 | 0,70 | 1,70 |
| 70 | 1,80 | 4,10 |
| 100 | 4,70 | 10,60 |
| 150 | 13,70 | 31,60 |
| 200 | 29,50 | 68,00 |
| 300 | 87,10 | 200,60 |
Võta Ühendust
E-post