Biosüsi - puhtam põllumajandus?

Biosüsi on süsinikurikas materjal, mis on valmistatud biomassi, näiteks puiduhakke, kuumutamisel vähese hapnikusisaldusega keskkonnas – seda protsessi nimetatakse pürolüüsiks. Tänu oma süsinikku siduvatele omadustele ja võimalikele kaaskasudele põllumajanduses on biosüsi viimasel ajal pälvinud teadusringkondade tähelepanu. Uuringud on näidanud, et biosütt saab kasutada mulla toitainete ja vee kättesaadavuse parandamiseks, vältides samal ajal toitainete leostumist; siiski on seda vaja rohkem uurida. Pipelife'il oli võtmeroll Lõuna-Eestis, Viljandimaal mitmeaastase biosöe väetiskatsel, pakkudes projekti rajamiseks spetsiaalselt valmistatud mõõtekaeve.

BIOSÜSI – VEEKOGUDE KAITSJA JA MULLAVILJAKUSE SÄILITAJA

Kuigi põllumajanduslikud kuivendussüsteemid on paljudes Euroopa piirkondades eduka põllumajanduse jaoks üliolulised, näitavad uuringud, et drenaaž võib suurendada veereostust. Ühtlasi põldudelt üleliigse vee ärajuhtimine uhub sageli mullast ära toitaineid, mis pikas perspektiivis muudavad maad vähem viljakaks, aidates kaasa eutrofeerumisele ja magevee ökosüsteemide veekvaliteedi halvenemisele. 

Helsingi Ülikooli põllumajandusteaduste osakonna poolt läbi viidud hiljutises uuringus analüüsitakse, kas biosöefiltrid võiksid probleemile lahendust pakkuda. Dr Tammeorg juhib AgriChar uurimisrühma, uurib biosöe mõju mulla omadustele. Nende varasemad Helsingis tehtud pikaajalised katsed näitavad, et biosüsi võib tänu oma mikropoorsele struktuurile koguda endasse ja säilitada mulla toitaineid, näiteks lämmastikku, vältides leostumist. Lisaks on tõestatud, et teatud biosöe kasutamine suurendab mulla viljakust ja parandab saagikust, sidudes samal ajal süsinikku.

Biosöefilter drenaažisüsteemi osana

AgriChari käesolev drenaažiuuring viiakse läbi Lõuna-Eestis Viljandimaal ja see keskendub biosöe rakenduste pikaajalistele mõjudele. Teadlased kasutavad siin biosütt drenaažisüsteemide tagasitäites ja uurivad, kuidas selline lahendus mõjutab äravooluvee kvaliteeti.

Värske drenaažkatse teeb unikaalseks meetod, kuidas biosütt kasutati. Kui maailmas tavapärasete põldkatsete juures segatakse biosüsi pindmise mullakihiga, siis siin on biosöe filter ühtlase 5 cm kihina umbes meetri sügavusel otse dreeni kohal. Nii ei pääse biosüsi tuuleerosiooniga lenduma ja moodustab aastasadu kestva süsinikuneelu. Lisaks sellele võib selline filter kaasa aidata ka toitainete leostumise vähendamisele. ”Kuigi biosütt on uuritud aktiivselt juba umbes 15 aastat kõikjal üle ilma, on just selline biosüte kasutamise meetod esmakordne ja ainulaadne kogu maailmas!”- kinnitab katset korraldava AgriChar töörühma juht dotsent Priit Tammeorg.

PIPELIFE ERILAHENDUSEGA MÕÕTEKAEVUD

Reostuskoormuse hindamiseks on lisaks toitainesisaldusele ülioluline teada ka vooluhulka ja siin tuligi uurimisrühmale appi Pipelife Eesti, kes koostöös teadlastega tootis erilahendusena V-vaheseinaga mõõtekaevud. Biosöefiltrite tõhususe hindamiseks vajas uurimisrühm selleks spetsiaalselt kohandatud voolumõõturite auke. Iga kaev vajas keskseina, mille peal oli V-kujuline sälk, et mõõta reaalajas veevoolu. Pipelife Eesti projekteeris ja keevitas tihedas koostöös uuringumeeskonnaga kaheksa kohandatud mõõtekaevu D800 äravoolutorude jaoks. Kaevud paigaldati põldudele 2021. aasta juunis ning algselt tehti salvestusi käsitsi. 2022. aasta mais lisati kaevudele automaatne andmete kogumine veetaseme registreerijate kaudu, mis võimaldab vooluhulkade suuremat ajalist lahutusvõimet.

Pipelife’i kaevude puhul kiidetakse eriti nende vastupidavust ja töökindlust. Priit Tammeorg rõhutab, et just selle projekti käigus oli neid omadusi väga vaja. Teada on, et vett täis kaevu jäätumine võib kaevu kahjustada. See mure oli juba sügisel, sest vaatamata katsetele kaevu tühjendada ja korkidega sulgeda, õnnestus talvisel kõrgveel need siiski veega täita ja osa kaeve ujusid ka vooluga kaasa. „Neid talvel tagasi sikutades ja välja tõstes olime väga positiivselt üllatunud keeviste tugevusest! Näiteks oli ekstreemolukorras kaev võimalik välja tõsta vaid ühest tõstesangast, samas oli ta üleni vett ja kive täis. Uskumatult tugevad.“

KOOSTÖÖ ALUS – KIIRUS JA PAINDLIKKUS

Pipelife Eesti valiti selle katse läbiviimisel koostööpartneriks kiire asjaajamise ning soovi tõttu kliendiga koos keerulisemaid tehnilisi lahendusi välja töötada. „Pipelife'i kasuks rääkis nende paindlikkus lahenduse pakkumisel ja tellimuse täitmise kiirus. Sellist eritellimustööd teevad ka teised firmad Eestis, kuid Kaspar Järve Pipelife Eestist paistis selgelt silma kiire kaasamõtlemise ja lahenduse pakkumisega võimalikult kiirelt ja soodsalt. Kindlasti valiksime Pipelife Eesti järgmistel projektidel koostööpartneriks ning soovitame teistelegi,“ ütleb AgriChar töörühma juht dotsent Priit Tammeorg.

KESKKONNASÕBRALIKUD LAHENDUSED PÕLLUMAJANDUSES

Käesoleva uuringu käigus kogutud andmed pakuvad väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas biosöe kasutuselevõtt aitab ennetada toitainete leostumist pinnasest, kaitsta veekogusid põllumajandusliku saastumise eest ja lõpptulemusena töötada välja keskkonnahoidlikud ja süsiniku mõju vähendavad lahendused põllumajanduses. Põhjalikumad tulemused drenaažkatsest on plaanis avaldada 2024. aasta paiku, seni antakse vaheülevaateid sotsiaalmeediakanalites, näiteks AgriChar töörühma veebilehel.