Polüpropüleen on parim plast sisekanalisatsiooni jaoks

Seda, et plasttorud sobivad hoone sisekanalisatsiooni ehitamiseks, teab juba enamik inimesi. Vähem teatakse, millisest plastist need torud on valmistatud ning kas ja millistele standarditele nad vastavad, kuidas nad käituvad eri temperatuuridel ning kuidas nad taluvad kemikaale.

Isevoolne surveta sisekanalisatsioo- ni torustik koosneb muhvtorudest ja - liitmikest, mis peavad standardi EN 1451 kohaselt vastu pidama 0,5-baa- risele siserõhule (s.o umbes 5-meetrise veesamba survele). Torud on kas polü- vinüülkloriidist (PVC) või polüpropüleenist (PP).

Tuntuim ja kasutatavaim plast on polüvinüülkloriid (PVC), polüpropü- leeni (PP) tunneb maailm aga vaid paarkümmend aastat. Põhjamaades ja ka Eestis on PP tänu oma headele oma- dustele kiiresti muutunud valdavaks si- sekanalisatsioonitorustiku materjaliks. PP võib olla homopolümeer PP-h, s.o puhas polüpropüleen või 4–15% eteeni sisaldav kopolümeer PP-c. Kopolü- meer on elastne, hermeetiline, kerge ning vastupidav äärmuslikele tempera- tuuridele, agressiivsetele ainetele ja muudele ebasoodsatele tingimustele. Need omadused on soodustanud polüpropüleeni kiiret levikut ja laia kasutamist sisekanalisatsiooni ehitamisel.

TEMPERATUURITALUVUS

PP-torud taluvad hästi temperatuuri (tabel 1).

Sisekanalisatsioon peab (ka kodu- majapidamises) vastu võtma kõrge tem- peratuuriga (95–100 ºC) vedelikke. Sellistes tingimustes PVC-torud pehmene- vad, kaotavad oma esialgse kuju ning muhvühendused hakkavad lekkima. Et PP pehmenemispunkt on 146 ºC, eelistatakse PP-torustikke igal pool (nt pesulates, tapamajades, meiereides), kus kanalisatsiooni lastakse pidevalt keemislähedase temperatuuriga vett. PP-torud on ka väga külmakindlad ja säilitavad miinustemperatuuridel oma elastsuse, mis- tõttu neid saab väga hästi paigaldada ka talvel. PVC muutub aga juba mõne külmakraadi juures hapraks ning mehaanilisi lööke saades puruneb kergesti. Läbikülmunud PP-materjali võib aga vabalt haamriga lüüa – ta ei purune.

KEMIKAALIKINDLUS

PVC-ga võrreldes on PP kemikaalidele vastupidavam. Sisekanalisatsioonis kasutatav PP on enamikule aluselistele ja happelistele lahustitele erakordselt vastupidav kopolümeer, seetõttu kasutatakse PP-torusid nt keemia- ja farmaatsiatööstuses. Kodumajapidamises kasutatavad kemikaalid ei ole PP-torustikule ohtlikud.

PÕLENGUGA SEONDUV

Üks põhjus, miks PP-torud on hakanud PVC-torusid välja tõrjuma, on see, et nad on põlengus ohutumad. Kuigi PVC põleb vaid leegis ning kui leek kustub, lakkab ka põlemine, eraldub põlevast PVC-st mürgist kloori. Mitme uuringu järgi on PVC-s sisalduvat kloori peetud ka ilma põlemisel eralduva gaasita tervist kahjustavaks. PP-torud süttivad aeglaselt ning nende tulekindlust saab suurendada, ümbritsedes neid kaitsevillaga. Põlemisel eritub neist märksa vähem mürgiseid gaase kui muudest termoplastidest.

STANDARDID

Polüpropüleenist (PP) sisekanalisatsioonitorustikke normeerib standard EN 1451.See standard jagab torud seinapak- susest sõltuva rõngasjäikuse järgi kol- me klassi (tabel 2):

S20 - vaid hoonesiseseks paigalduseks; ei tohi põranda alla betoneerida ega pinnasesse panna

S16 ja S14 - hoonesiseseks paigalduseks; võib põranda alla betoneerida ja pinnasesse panna.

Standardi number, jäikusklass ja seinapaksus märgitakse kõigile torudele.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas eelistatakse õhemaseinalisi S20-torusid, Põhja- maades kasutatakse aga ainult paksema seinaga S16- ja S14-klassi torusid. Õhemaseinalisi torusid, mis on 20% õhemad ja seetõttu ka odavamad, kasutades hoitakse küll raha kokku, kuid torustike jäikus on kaks ja enam korda väiksem. Õhema seinaga torud summutavad ka vähem kanalisatsioonimüra (sisekanalisat- sioonis on see üsna oluline).

Polüvinüülkloriidist (PVC) hoonekanalisatsioonitorustikke normeerib standard EN 1329.

Selle standardi järgi peab 75-mm toru seinapaksus olema vähemalt 3,0 ning 110-mm oma 3,2 mm. Kahjuks ei ole aga standardile vastavat toru praegu saada. PVC-sisekanalisatsioonitorusid pakkuvad ehitusmaterjalikauplused ja ehitusobjektid, kus neid paigaldatakse, on täis standardile mittevastavaid toru- sid, mille seinapaksus on ainult 2,2 mm. Sellist toru ostes on küsitav ka saadav rahavõit, sest ülalkirjeldatud näitajad kehtivad ainult standardile vastavate toodete kohta. Paigaldajat või kasutajat võib tabada ebameeldiv üllatus, kui toru puruneb lubatust väiksemate miinuskraadide juures või ei kannata etteantud maksimumtemperatuuri.